Eesti Energia võlakirjad on pangahoiuse alternatiiv
Delfi Ärilehe ja ERRi palvel analüüsisime Eesti Energia võlakirju.
Eesti Energia võlakiri on pigem säästuvõimalus, mitte investeerimisvõimalus. Sellepärast võib seda pidada investori jaoks tähtajalise pangahoiuse alternatiiviks. Kui raha ei lähe kolm aastat vaja, on mõistlik soetada Eesti Energia võlakirju.
Võlakirjadesse investeerimisel peaks investor alati vaatama, mis on tõenäosus, et ettevõte, millele laenu annad, raha tagasi maksab. Eesti Energia on Eesti riigi jaoks strateegilise tähtsusega firma, mistõttu laenuraha tagastamata jätmise risk on ülimalt väike, kuigi järgmise 3-5 aasta perspektiivis lisab ebakindlust põlevkivi jaamade sulgemise plaan.
Kui Eesti Energia teeks suuremas mahus emissiooni rahvusvahelistel turgudel, saaks ta raha ilmselt odavama hinnaga kui 5%. Seega intressitase on Eesti Energia jaoks pigem kõrge, võlakirja soetaja jaoks aga on intress igati viisakas ja pakkumine soodne.
Investor peaks tähelepanu pöörama, et võlakirja nimiväärtus on 100 eurot, mis on pigem investori jaoks negatiivne. Kui on soov võlakirjad varem maha müüa, siis tuleb müüki ilmselt tiksutada börsil mitme tehingu kaupa, mistõttu peab arvestama tehingutasudega. Võlakirju pakkuvatel ettevõtetel oleks mõistlik edaspidi börsile tuua võlakirju, mille nimiväärtus on 1000 eurot, mitte 100 eurot, et investoritel ei tekiks võlakirjast väljumisel ebamõistlikke kauplemiskulusid.
Eesti Energia võlakirjast väljumine börsil ei pruugi olla suuremate summade puhul lihtne. Eesti valitsuse võlakiri on börsil eelmise aasta sügisest, emissiooni maht oli 200 miljonit eurot. Kumulatiivselt on seal tehinguid tehtud 5 miljoni euro ulatuses, keskmine päevakäive 29 tuhat eurot. 10 päeval on kaubeldud vaid ühe võlakirjaga, nullipäevi on 8. Keskmiselt on tehtud 4,3 tehingut päevas ja keskmise tehingu suurus on 4,800 eurot. Eesti riigi võlakirja maht oli kordades suurem võrreldes Eesti Energia paberiga. Seega, investor ei peaks ootama, et võlakirjal tekib kõrge likviidsus ja sealt igal ajahetkel hea hinnaga välja saab. Kõige mõistlikum on investoril, kes otsustab võlakirja investeerida, võtta eesmärk hoida see paber lõpuni.
Avaroni fondid Eesti Energia võlakirja ei märgi, sest me alla 6% tootlusega instrumente ei vaata, sest nende tootlus ei ületa inflatsiooni. Eesti Pank prognoosib 2025. aasta inflatsiooniks 6%, Rahandusministeerium 5,2%. Seega Eesti Energia võlakirja investeerides investori vara justkui kasvab, kuid raha ostujõud ei kasva. Kui investori eesmärk on teenida rohkem kui inflatsioon ning ta on valmis võtma ka kõrgemat riski, võiks pigem vaadata kõrge tootlusega võlakirju või dividendiaktsiaid. Neile, kes ise ei soovi aktsiaid või võlakirju valida, sobivad Avaroni fondidest Avaroni Võlakirjafond (vaid võlakirjad) ja Avaroni Privaatportfelli Fond (kombineerib võlakirjad ja aktsiad).
Loe lähemalt arutelu ka Delfi Ärilehest (tellijale avatud):
Ja ERRist: https://www.err.ee/1609699275/eesti-energia-pakub-jaeinvestoritele-10-miljoni-mahus-volakirju
