Skandinaavia võlakirjaturg on Eesti investori jaoks huvitav
Oleme viimastel aastatel aktiivselt investeerinud Skandinaavia kõrge tootlusega võlakirjadesse, mis täna moodustavad 13% Avaroni Privaatportfelli Fondist ja 21% Avaroni Võlakirjafondist. Lisades juurde emitendid, kes tegutsevad väljaspool Skandinaaviat, kuid kelle võlakirjad on noteeritud Skandinaavia võlakirjaturul, tõusevad osakaalud vastavalt 19% ja 31% peale. Skandinaavia turg on meie jaoks huvitav mitmel põhjusel.
Esiteks, Skandinaavia kõrge tootlusega võlakirjad pakuvad paremat tootlust kui Lääne-Euroopa sarnased instrumendid. DNB Markets Nordic High Yield indeksi baasil on Skandinaavia kõrge tootlusega võlakirjade praegune keskmine aastatootlus 7,6% võrreldes iBoxx EUR Liquid High Yield indeksis 5,2%-ga, mis valdavalt hõlmab Lääne-Euroopa kõrge tootlusega võlakirju.
Teiseks on Skandinaavia võlakirjaturg võrreldes Baltikumiga oluliselt suurem, pakkudes laiemat valikut ja kõrgemat likviidsust. Kui Nasdaq Baltic võlakirjaturul kaupleb täna kokku 3,8 miljardi euro väärtuses ettevõtete võlakirju, siis Skandinaavias on kaubeldavaid ettevõtete võlakirju 120 miljardi euro väärtuses. Ainuüksi möödunud aastal tuli turule uusi emissioone väärtuses 39 miljardit eurot.
Meile pakuvad ennekõike huvi kõrge tootlusega võlakirjad ning selles segmendis on Skandinaavias emiteeritud võlakirju 55 miljardi euro väärtuses. Just kõrge tootlusega võlakirjade mahud on viimasel kümnendil märkimisväärselt Skandinaavias kasvanud.
Allikas: Nordic Trustee
Skandinaavia võlakirjaturg on emitentide jaoks atraktiivne tavapärasest madalamate sisenemisbarjääride tõttu. Lihtsustatud dokumentatsioon ja noteerimisnõuded teevad võlakirjaturu kättesaadavaks ka keskmise suurusega ettevõtetele. Valdav osa emissioone on vahemikus 50-350 miljonit eurot. Lisaks vähendab emitentide jaoks oluliselt kulusid krediidireitingu nõude puudumine. Näiteks on Norras 87% ja Rootsis 73% kõrge tootlusega võlakirjadest ilma krediidireitinguta. See annab häid võimalusi meiesugustele aktiivsetele investoritele, kellel meeldib ise ettevõtte analüüs ja investeeringule eelnev kodutöö ära teha. Avaroni Privaatportfelli Fondi võlakirjadest on täna 51% ja Avaroni Võlakirjafondi võlakirjadest 59% ilma krediidireitinguta. Reitingu puudumine on üks põhjustest, miks võlakirjade tootlused on Skandinaavias kõrgemad kui näiteks Lääne-Euroopas, kus standardiks on kujunenud krediidireitingu olemasolu. Krediidireitingu puudumist kompenseerivad tihtipeale karmimad võlakirjatingimused. Näiteks on Põhjamaades üsna levinud finantseerimistingimuste kasutamine (nt. minimaalne omakapitali suhtarv, maksimaalne netovõla ja EBITDA suhtarv), mille rikkumisel muutub võlakiri koheselt tagasikutsutavaks. Lääne-Euroopas on sagedamini levinud finantseritingimused, mis piiravad vaid ettevõttel laenukoormust tõsta nende rikkumise korral.
Eesti investori jaoks pakub Skandinaavia võlakirjaturg head võimalust portfelli nii geograafiliselt kui sektorite lõikes hajutada. Kui Baltikumi võlakirjaturul domineerib finantssektor, siis Skandinaavia turg on palju mitmekesisem. Iganenud on ka arusaam, et sealne turg koosneb valdavalt nafta- ja gaasisektori ettevõtetest.
Skandinaavia võlakirjaturg võimaldab hajutatust ka valuutade lõikes ja üha enam võib kohata teiste riikide emitente, kes tulevad Põhjamaadesse emiteerima euros või dollaris nomineeritud võlakirju. Hetkel on seal kauplevatest kõrge tootlusega võlakirjadest 30% emiteeritud eurodes, 28% dollaris, 22% Norra kroonis ja 20% Rootsi kroonis.
Allikas: Nordic Trustee
Soovid investeerida võlakirjadesse? Avaronil on Sulle kaks lahendust. Avaroni Võlakirjafond keskendub kõrge tootlusega võlakirjadele Euroopas ja Avaroni Privaatportfelli Fond kombineerib kõrge tootlusega võlakirjad ja aktsiad. Kui Su investeerimishorisont on 1-2 aastat, vali Avaroni Võlakirjafond, kui pigem 3-5 aastat või rohkem, Avaroni Privaatportfelli Fond.