Miks me ei investeerinud Storenti võlakirjadesse?
Investorid uurivad meilt sageli, kuhu me oma raha paigutame – aga sama tähtis on ka see, millest me eemale hoiame. Iga investeerimisotsus sünnib riski ja tootlusootuse kaalumisel. Meie loogika on lihtne: kui risk on kõrge, peab ka potentsiaalne tootlus seda õigustama. Ja kõige paremad võimalused? Need, kus risk on madal ja potentsiaalne tootlus paneb silmad särama. Kahjuks pole kõik 10% tootlusega pakkumised kullahunnikud – ja mõnest tuleb lihtsalt mööda kõndida.
Äripäeva palvel analüüsis meie analüütik Silver Schmeiman Storenti võlakirja, mis pakub investoritele 10% tootlust aastas.
Storent Holding, Läti ehitustehnika rendiettevõte, turundas jõuliselt oma uut 35 miljoni euro suurust võlakirjaemissiooni. Äripäeva palvel analüüsis meie analüütik Silver Schmeimann Storenti võlakirja. Kuigi pakutav 10% aastane tootlus võib tunduda magus, näeme selles investeerimisvõimaluses mitmeid punaseid lippe. Riskid ei peitu mitte ainult ettevõtte kõrges võlakoormuses, vaid ka küsimusi tekitavates raamatupidamispraktikates.
Esiteks, Storendi raamatupidamises on tehtud märkimisväärseid muudatusi, eelkõige põhivara hindamismetoodikas. Kui varem hinnati vara soetusmaksumuse alusel, siis uued omanikud on läinud üle õiglase väärtuse meetodile – mis Schmeimani sõnul on sobilik pigem kinnisvarale, mitte ehitusseadmetele, mille turuväärtust on raske objektiivselt hinnata. Tema sõnul võib selline “kreatiivne raamatupidamine” tekitada illusiooni tugevast bilansist, kuigi reaalsus võib olla palju hapram.
Teiseks, Schmeiman toob välja, et kui võtta 2023. aasta ümberhindlusest tekkinud kasum bilansist välja, oleks omakapitali suhe varadesse tegelikult alla 10% – tublisti alla võlakirjatingimustes nõutud 30%. See seab kahtluse alla ettevõtte suutlikkuse täita oma kohustusi kriitilistes stsenaariumides. Lisaks näeb ta, et niivõrd kõrge võlakoormus – prognoositavalt üle 80 miljoni euro – koos tsüklilise ärimudeliga, nagu ehitustehnika rent, on jätkusuutlikkuse seisukohalt äärmiselt riskantne.
Lõpuks toob Schmeiman välja, et isegi kui USA ettevõtte ostutehing õnnestub ja selle ärikasum liidetakse Storendi omaga, ei kata kombineeritud ärikasum täiel määral emissioonist tulenevat intressikoormust. Lisaks on orgaaniline müügitulu kasv olnud aastaid vaevu 2%, mis seab kahtluse alla ka tuleviku kasvupotentsiaali. Meie jaoks ei tasakaalusta pakutav tootlus neid riske.
Loe lähemalt Äripäevast (tellijale avatud):
