Avaroni Võlakirjafondi avalik märkimine on alanud

Alates 21. jaanuarist 2025 saavad investorid märkida Swedbanki ja LHV internetipankade vahendusel Avaroni Võlakirjafondi osakuid. Fond investeerib peamiselt Euroopa ettevõtete kõrge tootlusega võlakirjadesse (high-yield bonds). Fond on tegutsenud juba 2023. aasta oktoobrist ja tänaseks on fondi maht kasvanud üle 20 miljoni euro. Avaroni ja Avaroni tiimi investeeringud fondi on kokku 3,4 miljonit eurot. Seega, on Avaron ja Avaroni fondijuhid investoriga samas paadis. Fondi A-osaku 2024. aasta tootlus peale kulusid oli +11,5%. Sel nädalal kooskõlastas Finantsinspektsioon oma 20. jaanuari otsusega fondi uued tingimused ning fond jätkab avaliku eurofondina. Fond on avatud märkimiseks kõigile investoritele.

Avaroni Võlakirjafondi märkimise juhised leiad siit.

Avaroni Võlakirjafond sobib investorile, kes otsib pangahoiusest kõrgemat tootlust, olles valmis kõrgema tootluse saamiseks võtma ka kõrgemat riski. Kõrge tootlusega võlakirjade tootlusootus ja riskitase on kõrgemad nii pangahoiusest, riiklikest võlakirjadest kui ka investeerimisjärgu võlakirjadest (rahvusvahelise reitinguga euro võlakirjadest). Samas on kõrge tootlusega võlakirjade riskitase madalam dividendiaktsiate, kasvuaktsiate ja aktsiafondide omast. Fondi investeerimiseks peaks investoril olema 2-aastane investeerimishorisont, sest turgude volatiilsuse korral võivad kõrge tootlusega võlakirjad lühiajaliselt samuti langeda.

Fondi portfell on hästi hajutatud – aasta lõpu seisuga oli fond investeerinud 60 erineva emitendi 73 võlakirja. Fondi portfelli jooksev tootlus (current yield) on 8% ja tootlus tähtajani (yield to maturity) 8,2%. Kuigi fondil on kõrge jooksev tootlus, peaks investor arvestama, et fondi tootlus ei ole garanteeritud ega fikseeritud ning võlakirjade hinnad kõiguvad turul sarnaselt aktsiahindadega. Parimaid investeerimisvõimalusi näeme täna Baltikumi ja Skandinaavia võlakirjaturgudel, samuti Kreekas. Sektoriti moodustavad pangad, kinnisvara ja finantsteenused suurima osa portfellist. Üle 30% portfellist oleme paigutanud emissioonidesse, mille maht on üle 250 miljoni euro ja vaid 21% emissioonidesse, mille maht on alla 25 miljoni euro.

Investorid on meie käest küsinud, kuidas Avaroni Võlakirjafond erineb LHV Euro Võlakirjade Fondist. LHV Euro Võlakirjade Fondi tootlusootus ja riskitase on madalamad võrreldes Avaroni Võlakirjafondiga, sest LHV fond investeerib madala riskiga investeerimisjärgu euro võlakirjadesse. Seega sobib LHV fond investorile, kellel on madal riskitase ning lühike investeerimishorisont, olles pigem alternatiiv, kuigi kõrgema riskiga, deposiidile. Avaroni Võlakirjafondi riskitase ja tootlusootus on kõrgemad, sest me investeerime kõrge tootlusega võlakirjadesse. Kui investori investeerimishorisont on alla aasta, sobib pigem LHV Euro Võlakirjade Fond, kui investori investeerimishorisont on üle 2 aasta ja investor on valmis võtma mõõdukat riski, pigem Avaroni Võlakirjafond.

Oleme Avaronis läbi Avaroni Privaatportfelli Fondi juba 15 aastat investeerinud kõrge tootlusega võlakirjadesse. Avaroni Privaatportfelli Fondi võlakirjaportfelli viimase 10 aasta tootlus on +6,6% aastas, võrreldes Euroopa kõrge tootlusega võlakirjade indeksi +3,1%-ga ja Euroopa ettevõtete võlakirjade indeksi +0,9%-ga. Seega, kõrge tootlusega võlakirjadesse on mõistlik investeerida läbi aktiivselt juhitud fondi, mitte läbi indeksfondi. Indeksfondidest leiame tihtipeale väga kõrge laenukoormusega ettevõtete võlakirjad, mistõttu on indeksfondide riskitase ka kõrgem.

Kui võrrelda kõrge tootlusega võlakirju Euroopas aktsiatega, siis kõrge tootlusega võlakirjade riskitase on aktsiatest madalam, kuid pikaajaliselt on võlakirjad suutnud pakkuda aktsiatega sarnast tootlust, mistõttu võiks kõrge tootlusega võlakirjad olla kindel osa investori hajutatud portfellist. All graafikul on Euroopa aktsiaindeks MSCI Europe ja kõrge tootlusega võlakirjade indeks Bloomberg Pan-European High Yield Index. Aktsiate 20 aasta tootlus on 241% ehk 6,3% aasta baasil, kuid Euroopa kõrge tootlusega võlakirjadel 251% ehk 6,5% aasta baasil. Euroopa investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade indeks tootis 20 aastaga 72% ehk 2,8% aasta baasil.

Võrreldes aktsiatega taastuvad aga kõrge tootlusega võlakirjad kriisidest kiiremini. All graafikul on kaks indeksit: Euroopa aktsiad (MSCI Europe) ja Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad (Bloomberg Pan-European High Yield). 2007. aasta tipust võttis aktsiatel aega 6 aastat ja 6 kuud, et jõuda 2007. aasta tipu juurde tagasi. Samas võlakirjad taastusid 2 aastaga, kusjuures olid üle 10% miinuses vaid aasta. Seega – kui plaanid kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerida, peaksid omas mõttes investeerima vähemalt kaheks aastaks. Arvestades, et viimase 20 aasta kõrge tootlusega võlakirjade ja aktsiate tootlus on olnud sarnane ning võlakirjad taastuvad kriisist kiiremini, on kõrge tootlusega võlakirjade riski-tulu suhe aktsiatest parem.

Avaroni Võlakirjafondi on võimalik investeerida läbi LHV ja Swedbanki internetipanga. Juhised fondi investeerimiseks leiad siit.

Avaroni Võlakirjafondi tingimused jõustusid 21. jaanuaril 2025. Fondi dokumentidega saab tutvuda Avaroni Võlakirjafondi lehel.

Avaldatud 21.01.2025

Vaata ka Avaroni Võlakirjafondi tutvustust.