Ungari: Orbáni ajastu lõpp
Ungari 12. aprilli parlamendivalimised tõid turgude jaoks oodatust selgema tulemuse. Péter Magyari juhitud Tisza Partei sai 199-kohalises parlamendis 141 kohta ehk 55,2% häältest, samal ajal kui Fidesz kogus vaid 52 kohta ja 36,7% häältest. See andis uuele valitsusele kahekolmandikulise enamuse ning lõpetas Viktor Orbáni 16 aastat kestnud võimu. Valimisaktiivsus ulatus rekordilise 78,9%-ni.
Turu reaktsioon oli väga positiivne. Ungari BUX indeks tõusis kuu jooksul kohalikus valuutas 10%. Tõusu vedasid suurettevõtted nagu OTP, MOL, Richter ja Magyar Telekom, samas kui lahkuva valitsusega seostatud keskmise suurusega ettevõtted, eelkõige 4iG ja Opus Global, langesid järsult. Ungari valuuta forint tugevnes euro suhtes kuu jooksul 5,3%, saavutades nelja aasta kõrgeima taseme.
Turu liikumine peegeldab eelkõige pikaajalise poliitilise riskipreemia vähenemist, mitte lähiaja kasumiootuste muutust. Kahekolmandikuline enamus annab uuele valitsusele võimaluse muuta sektoripõhiseid erimakse, mis on survestanud pankade, energiaettevõtete ja jae-kaubanduse kasumlikkust. Samuti avaneb võimalus lahendada õigusriigi vaidlus Brüsseliga, mille tõttu on külmutatud ligikaudu 18 miljardi euro väärtuses ELi toetusi ja laene, sealhulgas ligi 10 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastust, mille kasutamise tähtaeg saabub augusti lõpus.
Näeme turul ka rahapoliitika normaliseerumiseks ruumi. Nimelt Ungari keskpanga baasintress on jätkuvalt 6,25% võrreldes näiteks Poola 3,75%-ga, mis võiks aasta teises pooles toetada nii võlakirjaturgu kui ka forinti.
Uue valitsuse esimesed kolm nädalat on olnud julgustavad. Magyari kabinet moodustati kiiresti ning esimesed ministrid nimetati ametisse juba 20. aprillil. Parlamendi ametlik avasessioon toimub 9. mail. Rahandusministriks sai Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) endine juhatuse liige Andras Karman. 29. aprillil kohtus peaminister Magyar Brüsselis Ursula von der Leyeni ja Antonio Costaga ning pooled leppisid kokku eesmärgis sõlmida mai lõpuks poliitiline kokkulepe, mis võimaldaks külmutatud ELi vahendid vabastada. Reformide prioriteedid keskenduvad kohtusüsteemi sõltumatuse taastamisele, korruptsiooni-vastasele võitlusele ning meedia- ja akadeemiliste vabaduste kaitsele. Tisza Partei on samuti väljendanud soovi täita Maastrichti kriteeriumid aastaks 2030, et valmistuda euroalaga liitumiseks.
Pikaajalises vaates suhtume Ungari aktsiatesse jätkuvalt positiivselt. Siiski usume, et kiire tootlus on turult nüüdseks kätte saadud. Nimelt riigieelarve seis on keeruline. Ungaril on tugev eelarve puudujääk, mis piirab uue valitsuse võimalusi kiiresti erimakse vähendada. Lisaks on kavandatav maksupakett oodatust vasakpoolsema suunitlusega, sisaldades näiteks progresseeruvat tulumaksu ja arutluse all olevat varamaksu, mis meeldivad rohkem Brüsselile kui väliskapitalile.
Järgmine oluline katalüsaator turgude jaoks on mai lõpus loodetav poliitiline kokkulepe Euroopa Komisjoniga. Näeme Ungari aktsiates pigem valikulisi võimalusi üksikutes ettevõtetes kui kogu turgu hõlmavat laiapõhjalist tõusu.
Avaron Areneva Euroopa Aktsiafond on 6% oma portfellist investeerinud Ungari ettevõtete aktsiatesse.