Võlakirjafondide välimääraja

Investorid on meilt ikka ja jälle küsinud, kuidas orienteeruda võlakirjafondide maailmas. Selleks olemegi koostanud võlakirjadesse investeerivate fondide välimääraja, millised valikud on investoril üldse laual ja millele tuleks enne otsuse tegemist tähelepanu pöörata. Võlakirjafondide valikul ei ole olemas üht ainuõiget vastust, kuid enne investeerimist tuleks enda jaoks läbi mõelda mõned olulisemad aspektid.

Mis riskitasemega soovid investeerida?

Enne investeerimisotsuse tegemist tasub endalt küsida: kas oled pigem riskikartlik investor või valmis võtma suuremat riski lootuses kõrgemale tootlusele? Võlakirjafondid erinevad üksteisest nii riskitaseme kui ka tootlusootuse poolest ning üldreeglina kehtib põhimõte: mida madalam risk, seda madalam tootlusootus; mida kõrgem risk, seda kõrgem tootlusootus.

Kõige madalama riskitasemega intressi teeniv investeerimisvõimalus on pangahoius. Kui soovid aga investeerida just võlakirjafondi, siis riskitaseme põhjal on järgmine valik valitsuse võlakirjadesse investeeriv fond, sellele järgneb investeerimisjärgu võlakirjadesse (madala riskiga suured ettevõtted) investeeriv fond, kõige kõrgema riskitasemega ja tootlusootusega on kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerivad fondid.

Kui oled väga riskikartlik, võivad sulle sobida pigem pangahoius, valitsuse võlakirjadesse või investeerimisjärgu võlakirjadesse investeerivad fondid. Olles valmis taluma suuremat fondiosaku hinna kõikumist ja soovides kõrgemat potentsiaalset tootlust, kaalu võimalust paigutada osa oma rahast kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerivasse fondi. All graafikul oleme välja toonud Euroopa investeerimisjärgu võlakirjade, Euroopa kõrge tootlusega võlakirjade ja Euroopa aktsiate tootlused indeksi tasandil. Nagu graafikult näha, on investeerimisjärgu võlakirjade hindade kõikumine palju madalam võrreldes kõrge tootlusega võlakirjadega, mis turu suurtes liikumistes võivad langeda sarnaselt aktsiaturgudega. Viimase 20 aastaga on Euroopa investeerimisjärgu võlakirjad teeninud 72% (2,7% aasta baasil), Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad 247% (6,4% aasta baasil) ja Euroopa aktsiad 214% (5,9%) aasta baasil.

Allikas: LSEG

Iga fondi kodulehelt leiad fondi tingimused ja prospekti, kust saad täpsemalt teada, millistesse võlakirjadesse fond investeerib – kas valitsuse, investeerimisjärgu või kõrge tootlusega võlakirjadesse. Fondi prospekt tasub alati läbi lugeda, sest just selles on kirjas fondi investeerimispõhimõtted ning fondi hinnanguline riskitase, mis aitab Sul teha enda eesmärkidega kooskõlas oleva valiku.

Investeerimishorisont

Oluline! Mõtle läbi, kui pikaks ajaks soovid investeerida. Investeerimishorisont mängib olulist rolli sobiva fondi valikul. Kui Sul on raha kindlasti vaja juba lähima aasta jooksul, siis on kõige turvalisem valik pangahoius oma kodupangas. Elu on õpetanud, et sellist raha ei ole mõistlik turgudele investeerida. Kui Sul võib küll raha vaja minna, aga ei ole täpselt teada, millal ja kui palju, siis sobivad Sulle nii valitsuse võlakirjadesse kui ka investeerimisjärgu võlakirjadesse investeerivad fondid – need pakuvad mõõdukat tootlust ja madalamat riski, kuid on samas piisavalt paindlikud. Kui aga tead, et Sul ei ole vaja raha kasutada vähemalt kahe aasta jooksul ning oled valmis võtma kõrgemat riski lootuses suuremale tootlusele kui pangahoius, siis võiksid paigutada selle kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerivasse fondi.

Võlakirjadesse investeerivate fondide välimääraja – riskitase ja tootlused

Risk ja tootlus käivad investeerimismaailmas alati käsikäes. Üldine põhimõte kehtib ka siin: mida madalam tootlusootus, seda madalam risk, ja vastupidi – kõrgema tootluse lootuses tuleb leppida suurema riskiga. Kuigi tulevikku ei saa kunagi kindlalt ennustada, annab ka ajalooline tootlus hea indikatsiooni fondi riskitasemest. Kui soovid hinnata, millist tootlust võiks fond tulevikus pakkuda, siis vaata fondi ülevaadet või faktilehte, mille leiad fondi kodulehelt. Sealt leiad olulised näitajad, nagu fondi võlakirjaportfelli tootlus tähtajani (yield to maturity), tootlus ebasoodsaima lunastushetkeni (yield to worst) või jooksev tootlus (current yield). Võlakirja tootlus tähtajani ja tootlus ebasoodsaima lunastushetkeni näitavad võlakirja keskmist tootlust, mida investor teenib, kui ta hoiab võlakirja kas kuni lunastustähtajani ning kõik intressimaksed laekuvad plaanipäraselt või kuni võlakirjade varasema lunastamiseni.

Seega võlakirjaportfelli tootlus tähtajani ja varasema lunastamiseni annavad investorile hea ettekujutuse sellest, kui palju võiks fond tervikuna teenida, kui selle portfellis olevad võlakirjad hoitakse lõpuni või varasema lunastamiseni, intressid makstakse välja, ettevõtetel ei teki majandusraskusi ja intressitasemed ei muutu oluliselt.

Alltoodud tabelis leiad Eestis pakutavad võlakirjafondid. Oleme tabelisse lisanud ka kõrge tootlusega võlakirjade fondi iShares High Yield, mis näitab võlakirjadesse investeerimist läbi indeksi. Kui suurtel aktsiaturgudel on mõistlik investeerida läbi indeksfondi, siis võlakirjadesse on pigem mõistlik investeerida läbi aktiivselt juhitud fondi, mitte läbi indeksfondi. Näiteks Avaroni Võlakirjafondi, mida valitseb AS Avaron Asset Management, viimase 12 kuu tootlus on olnud +10,8% võrrelduna sama riskitasemega võlakirjadesse investeeriva indeksfondi +6%-ga.

Allikas: LSEG, lhv.ee

Lingid võlakirjafondide lehtedele: SEB, Swedbank ja Franklin, LHV ning iShares.

Vaata lähemalt Avaroni Võlakirjafondi kohta fondi lehelt. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu fondi tingimuste ja prospektiga ning pea nõu asjatundjaga. Fondi eelmise perioodi tulemus ei ole garantiiks järgmiste perioodide tootluse kohta.