Kaerajoogitootja YOOK võlaemissioon
Käimas on kaerajoogitootja YOOK OÜ võlakirjade emissioon, mille raames pakutakse investoritele 11% aastase intressimääraga tagatud võlakirju ning soovitakse kaasata 3–6 miljonit eurot kapitali. Hoolimata atraktiivsest intressimäärast ja võimalusest panustada ühe Eesti ettevõtte kasvuloosse otsustasime meie pakkumises mitte osaleda. Näeme selles emissioonis liiga palju punaseid lippe, mis lähevad vastuollu meie üldise võlakirjainvesteeringute filosoofia ja käekirjaga.
„Start-up“ ettevõte
Esiteks on ettevõttel liiga lühike tegutsemisajalugu. Lisaks on tegemist varajases kasvufaasis oleva ettevõttega, mis ei teeni omanikele kasumit. Tavapäraselt rahastatakse sellises faasis ettevõtteid omakapitali, mitte võlakapitaliga. Selle põhjuseks on võlakapitali kõrge hind ja kaasnevad intressikulud, mis pärsivad kasumlikkuseni jõudmist.
Võlainvestor võtab aktsionäri riski
Meie hinnangul on YOOK-i emissiooni puhul võlainvestori jaoks riski ja tulususe suhe ebaproportsionaalne võrreldes aktsionäridega: võlakirja tõusupotentsiaal on piiratud, kuid riskid on sisuliselt võrdsed aktsionäride omadega.
Kui vaadata ettevõtte aktsionäride struktuuri ja subjektiivselt hinnata nende huve, võib YOOK OÜ äritegevust osaliselt käsitleda start-up investeeringuna. Sellisel juhul moodustab antud investeering põhi-aktsionäride portfellist või varade puhasväärtusest tõenäoliselt väga väikese osa, mis võib viia võlainvestorite ja aktsionäride motivatsiooni ning huvide lahknemiseni.
Meie jaoks on häirekell ka, et emaettevõtte YOOK OÜ ja tütarfirma YOOK Production AS juhatustest leiame ainult ühe isiku. Hea tava on, et ettevõtte juhatuses on vähemalt kaks inimest, et vähendada operatsiooniriski. Samuti on ettevõtte 2025. aasta aruanded auditeerimata. Tekib küsimus, et miks ettevõte ei oodanud ära, et 2025. aasta auditeeritud tulemuste valmimisel teha emissioon.
Negatiivne rahavoog
Meie jaoks tekib küsimus, kuidas plaanitakse teenindada intressimakseid olukorras, kus ettevõte opereerib negatiivsete rahavoogudega. Seejuures tuleb arvestada, et ärimudel on suhteliselt käibekapitalimahukas ning intressimaksed võlakirjaomanikele toimuvad kvartaalselt.
Kui asi läheb hapuks, kas võlainvestori kapital on tagatud ikka?
Meid häirib ka asjaolu, et osa kaasatavast rahast kasutatakse aktsionäride poolt antud laenu (1,5 miljonit eurot) tagasimaksmiseks.
Hoolimata sellest, et tegemist on tagatud võlakirjaga, näeme siin riske võlakirjainvestorite põhiosa tagasimaksmisel juhul, kui ettevõtte tegevus peaks ebaõnnestuma. Nimelt on Coop Pank finantseerinud tehase ehitust 7 miljoni euro ulatuses, mis tähendab, et panga LTV (laenu ja tagatise väärtuse) suhe on ligikaudu 50%. Kui peaks tekkima vajadus põhivarasid likvideerida, toimub see suure tõenäosusega raamatupidamislikust väärtusest madalama hinnaga, mis omakorda vähendab võimalikku võlakirjainvestoritele jäävat osa. Samuti on keeruline näha, et immateriaalsed varad, näiteks brändiväärtus, võiksid olulist väärtust lisada, kuna ettevõte alles kinnitab oma positsiooni turul ega ole veel laialdaselt tuntud.
Kiire kasv, kuid konkurentsitihe valdkond
YOOK on välja toonud, et kasumlikkuse saavutamiseks on vaja kasvatada mahtusid olemasolevatel turgudel ning laieneda uutele turgudele, rõhutades sealjuures praegust 2,5-kordset müügitulu kasvutempot. Samas tuleb arvestada, et kasv toimub madalalt baasilt ning sellisel juhul näebki kasvukõver paratamatult paraboolne välja. Juhtkonna kommentaaridest jääb mulje, et suur osa tulust on tulnud esialgsete proovipartiide müügist erinevatele jaekettidele ja turustajatele, mis ei pruugi olla jätkusuutlik, kui turg toodet omaks ei võta.
Konkurents selles valdkonnas on väga tihe. YOOKi aastane tootmisvõimsus – 20 miljonit liitrit – on väike võrreldes Euroopa suurimate tootjate, näiteks Oatly ja Danone’i hinnangulise 700–1000 miljoni liitrise tootmisvõimsusega. Ka selliste mahtude juures ei suuda näiteks Oatly kasumlikult opereerida ning analüütikud ei usu, et Oatly saavutab kasumlikkuse ka lähiaastatel. Teisisõnu Yook opereerib konkurentsitihedas ja pigem madala kasumlikkusega sektoris.
Kas kõrge intressimäär ikka kaitseb võlainvestorit?
Võlakirjaemissioonide puhul võib kõrge intressimäär olla mõnel juhul paradoksaalne. See tähendab, et kõrge intress ei pruugi pakkuda investorile suuremat kaitset, vaid võib hoopis peegeldada ja suurendada probleemide tekkimise tõenäosust. Näitena võib Baltikumist tuua Läti lennundusettevõtte Air Baltic, mis tegutseb küll täiesti teises sektoris, kuid millel on YOOKiga mõningaid sarnaseid jooni, nagu kõrge võlakirja intressimäär (14,5%), kahjumlik äritegevus, negatiivsed rahavood.
Me küll ei taha olla negatiivsed ettekuulutajad, kuid tänaseks on Air Balticu võlakirja väärtus kaotanud ligikaudu 70% nominaalväärtusest ning see kaupleb tähtajani tootlusega üle 80%. Air Balticule sai saatuslikuks äririskide realiseerumine. Lähis-Ida konflikt lõi üles lennukikütuse hinnad, mida ettevõte polnud enda jaoks fikseerinud ning peale aastaid raha põletamist on ka Läti riik jõudnud dilemmani, kas ja kuidas ettevõtet üldse aidata ning milline võiks olla jätkusuutlik strateegia ja ärimudel.
Foto: YOOK.eu