Kreeka – tulus investeerimisvõimalus, mitte pelgalt puhkaja paradiis
Kui paljudel sõnaga Kreeka seostub rannapuhkus, siis meie jaoks on Kreeka täna investeerimisvõimalus. Pärast Kreeka võlakriisi lahvatamist ning märkimisväärset majanduslangust alandasid indekseid koostavad finantsasutused (näiteks MSCI) Kreeka tagasi arenevaks turuks. Seeläbi sattus Kreeka aastal 2013 meie kui Ida-Euroopa investorite huviorbiiti. Koheselt me Kreekat suurte majandusprobleemide tõttu ei jälginud. Õhus oli tollal nii riigi maksevõimetus kui euroalast lahkumine. Kreeka oli omal ajal eurotsooni liikmeks saanud aastal 2001 ning Euroopa Liidu liige juba aastast 1981.
Kreeka majandus on Eesti majandusest kuus korda suurem, aga Eesti SKT inimese kohta on täna üle 10% kõrgem kui Kreekas. Seega on eestlased rikkamad kui kreeklased! Samas aktsiaturu kogukapitalisatsioon on Kreekas võrreldes Eestiga 13 korda kõrgem. Kreeka börsil on noteeritud 124 ettevõtet.
Kreeka ettevõtted tundusid oma rahvusvahelise haarde tõttu huvitavad ja seetõttu läksime neile Kreekasse külla. Esimest korda külastasime Kreeka ettevõtteid 2015. aastal ning pärast seda oleme üha rohkem õppinud ettevõtteid, nende ärimudeleid ja juhtkondi tundma. Esimese investeeringu Kreeka ettevõttesse tegime aga alles aastal 2017. Aktiivselt oleme investeerinud Kreekasse viimased 12 kuud. Kreeka ettevõtete osakaal Avaron Areneva Euroopa Fondis on täna 18%, olles suurim riik meie fondis.
Miks me investeerime Kreekasse?
Reformid ja vähesed majandussidemed Ukraina ja Venemaaga. Kreekas on toimunud peale kriisi mitmed reformid, mis on oluliselt parandanud majanduse konkurentsivõimet. Ootame Kreekalt võrreldes teiste riikidega tugevat majanduskasvu, mida toetavad taastuv eratarbimine ja turism ning tugev tööstus. Oluline on märkida, et võrreldes teiste riikidega meie lähinaabruses on Kreekal suhteliselt madalad majandussidemed sõjalises konfliktis olevate Venemaa ja Ukrainaga. Vaid alla 3% ekspordist ja 5% impordist on seotud Venemaaga ning kaubavahetus Ukrainaga on alla 1%.
Kreeka ujub Euroopa rahas. Sarnaselt Eestile annavad Euroopa Liidu abiprogrammid Kreeka majandusse oma positiivse panuse. Võrreldes Eestiga on aga Kreeka täna eelisseisundis. Perioodil 2021-2027 on Kreekale ettenähtud 31 miljardit eurot toetusmeetmeid Euroopa taastuspaketist, mis moodustab 17% Kreeka 2021. aasta SKT-st. Lisaks saab Kreeka sama perioodi vältel 39 miljardit Euroopa struktuurfondidest. Selline rahalaev annab tugeva pärituule Kreeka ettevõtjatele.
Börsil esindatud erinevad tööstusharud, lai geograafiline haare. Kreeka aktsiaturul on esindatud erinevate sektorite ettevõtted ja paljud neist on väga hästi juhitud. Erinevalt Eestist, kus ettevõtted paljuski keskenduvad koduturule, Baltikumile ja Skandinaaviale, on Kreekas paljud ettevõtted ekspordile suunatud ning toimetavad regionaalselt. Eesti ettevõtjate jaoks on regionaalne toimetamine peamiselt Põhja-Euroopa ja Baltikum. Kreeka firmade jaoks on aga regionaalsus nii Lõuna-Euroopa kui kiirelt kasvavad Põhja-Aafrika kui Lähis-Ida turud.
Investeerime põnevatesse firmadesse
Laia geograafilise haardega karastusjookide tootja Coca-Cola HBC tegutseb ka Eestis. Tõsi küll karastusjookide tootmine Eestis lõppes 2009. aastal. Kuid maailma kuulsaima karastusjoogi müügiga tegeleb Coca-Cola HBC nii Eestis kui 28 teises riigis, kus ühtekokku elab 715 miljonit inimest. Miks investeerime ettevõttesse? Firmal on hea finantsseis, tugev ärimudel ning äärmiselt professionaalne ja võimekas juhtkond, kes suudab kohanduda muutuvas olustikus, et tagada ettevõtte jätkusuutlikku arengut.
Tsemenditootja Titan Cement International on börsifirma juba 110 aastat. Kunagi Ateena lähedal asutatud Kreeka esimesest tsemenditehasest on nüüdseks välja kasvanud laia globaalse haardega ettevõte. TItan tegutseb nii USAs, Türgis, Egiptuses, Balkani regioonis kui ka Brasiilias. Titani näol investeerime börsifirmasse, mis otseselt peaks kasu lõikama Euroopa toetusprogrammidest. Veelgi olulisem on Titani seisukohast eratarbimise taastumine Kreekas, mida on pikalt väldanud majandusraskuste tõttu üle kümne aasta hoitud minimaalsena.
Jaekaubandusfirma Jumbo lõikab kasu eratarbimise kasvust. Jumbo sai alguse mänguasjapoest, kuid selle tänapäevane 40 000 tootest koosnev sortiment hõlmab ka kodu ning hooajalisi tooteid.
Need on mõned börsiettevõtted, millesse Kreekas investeerime.
Kuidas investeerida Kreeka aktsiaturule?
Kreeka aktsiaturule on võimalik investeerida läbi börsiaktsiate, ETF-ide (börsil kaubeldavad fondid) või läbi Avaron Areneva Euroopa Fondi, mis omab täna 18% varadest Kreekas. Kreeka turule läbi ETF-i investeerimist me täna ei soovita. Nimelt on ETF-ides pankadel ligi 30% osakaal, kuid Kreeka pangad investeeringuna täna meie arvates kõrgete riskide tõttu huvitavad ei ole. Kuna Kreeka aktsiaturg on viletsa majandusseisu tõttu pikalt olnud investorite huviorbiidist väljas, siis suuremate pankade kaudu täna jaeinvestor Kreeka turule investeerida ei saagi. Loodetavasti see muutub, kui investorite huvi Kreeka aktsiaturu vastu kasvab. Küll aga on mõned huvitavad Kreeka ettevõtted noteeritud lisaks Kreekale ka muudel aktsiaturgudel, võimaldades investorite kasu lõigata Kreeka majanduse taastumisest.
Vaata lähemalt Avaron Areneva Euroopa Fondi.