Laenuraha hind on Baltikumis oluliselt kallinenud.
Oma mõtteid jagab Avaroni fondijuht Peter Priisalm
Kui kevadel oli veel palju ettevõtjaid, kes arvasid, et Venemaa rünnak Ukrainale nende äritegevust oluliselt ei mõjuta, siis tänaseks on selge, et mõju on väga oluline. Selle nädala Baltikumi finantsturu kõige huvitavam uudis oli minu jaoks LHV 2025 võlakirjade lisaemissiooni (tap issue) toimumine. LHV kaasas esmaspäeval lisaemissiooniga 100 miljonit eurot. Täpselt sama palju oli pank kaasanud algse emissiooniga septembris 2021, aga oluliselt madalama hinnaga.
Oktoobri alguses šokeeris avalikkust Eesti riigi uute 10-aastaste võlakirjade 4-protsendiline intress. Nimelt 2020. aasta juunis oli riik oma esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni käigus saanud raha hinnaga vaid 0,235%. Kui Eesti riigi esimese emissiooni käigus aastal 2020 kujunes raha hind 0,6 protsendipunkti kõrgemaks kui Saksa riigi sama tähtajaga instrumendil, siis sel sügisel toimunud emissioonis oli riskikoefitsent tõusnud juba 2 protsendipunktini.
Olulist laenuhinna kallinemist on saanud tunda ka teised Baltikumi emitendid. Näiteks Baltikumi suur jaekaubanduskett Maxima Grupp emiteeris selle aasta juulis tehtud emissioonil 240 miljoni euro eest viieaastaseid võlakirju, mille kogukuluks kujunes 6,5% aastas. Aastal 2018 maksis Maxima 300 miljoni eurosel emissioonil oma võlakirjade eest 3,5% aastaintressi. Võrreldes viimase emissiooniga on Maxima riskipreemia kasvanud 2 protsendipunkti võrra, mis on väga märkimisväärne.
LHV võlakirjade osas oli investorite tuluootus tõusnud aga märksa rohkem. LHV pangalt soovisid investorid saada juba 8% aastatootlust kuni võlakirja eeldatava tagasikutsumiseni septembris 2024. Natuke rohkem kui aasta tagasi oli investorite ootus 1%. Vahepeal on ka intressid turul tõusnud, aga riskipreemia ehk spread kolmekordistus ligi 1,7 protsendipunktilt aasta tagasi natuke vähem kui 6 protsendipunktini nüüd. Rahasse panduna tähendab see, et LHV maksab kõrgema riskipreemia tõttu kaasatud 100 miljoni pealt aastas 4,3 miljonit eurot rohkem.
Igaks juhuks lisan selgituseks, et LHV puhul on tegemist MREL reeglistikule vastava võlakirjaga, mida pank saab kasutada kapitaliarvestuses kuni võlakirja lunastamiseni on jäänud vähemalt 1 aasta. Seetõttu eeldavad investorid, et pank kutsub võlakirjad aasta enne tähtaega tagasi, sest muidu oleks võlakirja viimasel aastal tegu väga kalli deposiidiga, kui just deposiidi intressid selleks ajaks just 8% peale ei tõuse. Tegu on kõrgema riskiga võlakirjadega, mis panga omavahendite nõuete mittetäitmise korral võidakse regulaatori nõudmisel konverteerida omakapitaliks või üldse maha kirjutada (bail-in).
Kui tugevad ettevõtted Baltikumis kaasavad täna turult laenuraha hinnaga 6-8% aastas, siis nõrgema krediidikvaliteediga ettevõtete jaoks on hind oluliselt kõrgem või võlakirjaturu uks hetkel üldse kinni. Ühe kriis on teise võimalus. Otsustasime lisada LHV võlakirja ka Avaroni Privaatportfelli Fondi.