Riigivõlakirjade intressid tõusevad – kuidas mõjutab see aktsiaid, võlakirju ja kinnisvara?
Avaroni investeeringute juht Rain Leesi selgitab, miks on maailma pikaajaliste riigivõlakirjade intressid tõusnud viimaste aastakümnete kõrgeimate tasemete lähedale ning mida see tähendab Eesti investorile. Kuigi tänane olukord erineb oluliselt 2022.–2023. aasta järsust intressitõusust, on võlakirjaturgude sõnum investoritele üsna selge: möödunud kümnendi ülimadalate intressimäärade kiiret tagasitulekut ei tasu oodata.
Kõik intressid ei liigu ühtemoodi
Intressimääradest rääkides tuleb kõigepealt eristada lühi- ja pikaajalisi võlakirju.
Lühiajalisi intresse mõjutavad tugevalt keskpankade otsused ja lähiaastate inflatsiooniootused. Näiteks Saksamaa kaheaastase riigivõlakirja tootlus on aasta algusest tõusnud ligikaudu 0,75 protsendipunkti 2,8% juurde. See on märgatav muutus, kuid hoopis väiksema mõjuga kui 2022. aastal alanud intressitõus, sest toona alustati euroalal negatiivsete baasintresside juurest.
Palju tähelepanuväärsem on toimunud muutus väga pikaajalistes intressides. Saksamaa 30-aastase riigivõlakirja tootlus on tõusnud umbes 3,8%ni – tasemele, mida viimati nähti enam kui 15 aastat tagasi. USA 30-aastase valitsuse võlakirja tootlus on jõudnud 5,3% lähedale, kus see viimati oli 2004. aastal.
USA võlakirjade kõrgem tootlus võib euroinvestorile esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid siin ei tohi unustada valuutariski. Dollaris võlakirja või deposiiti investeerides sõltub eurodes mõõdetav lõpptulemus lisaks intressile ka euro ja dollari vahetuskursist.
Miks pikaajalised intressid tõusevad?
Kui lühiajalisi intresse saavad keskpangad oma rahapoliitikaga üsna otseselt mõjutada, siis 20–30 aasta pikkuste võlakirjade tootlusi on märksa keerulisem kontrollida.
Siin muutuvad oluliseks riikide võlakoormus, eelarvedefitsiidid ning investorite hinnang sellele, kui palju riski nad nii pikaks ajaks raha laenates võtavad.
Pärast koroonakriisi on suurte arenenud riikide suhtumine eelarvedefitsiiti muutunud. Riigid on valmis rohkem kulutama ning selle tulemusena kasvab ka riigivõlg.
Kõige teravamalt paistab probleem välja USAs, kus eelarvedefitsiit on püsinud väga kõrgel. Kuid sama suunda on näha Euroopas. Saksamaa on teinud ajaloolise pöörde oma varasemast väga konservatiivsest eelarvepoliitikast ja on valmis rohkem investeerima, samal ajal on Prantsusmaa juba pikemat aega hädas suure eelarvedefitsiidiga.
Ka Eesti riigivõlg on kasvanud. Kui 2019. aastal moodustas see 8,7% SKPst, siis 2025. aastal juba 24,1%. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti võlakoormus endiselt madal, kuid muutuse suund on selge.
Võlakirjaturg küsib seetõttu järjest enam: kui riigid jätkavad suures mahus laenamist, millise intressiga on investor valmis neile järgmiseks 20 või 30 aastaks raha andma?
Pikaajaliste võlakirjade kõrgem tootlus on üks märk sellest, et investorid nõuavad selle riski eest suuremat kompensatsiooni.
Mida tähendab see Eesti võlakirjainvestorile?
Üldjuhul tõstab riskivaba intressimäära tõus ka teiste investeeringute oodatavat tootlust.
Loogika on lihtne. Kui investor saab tugeva krediidikvaliteediga riigivõlakirjalt näiteks 3% tootlust, peab riskantsema ettevõtte võlakiri pakkuma sellest piisavalt kõrgemat tootlust, et täiendava riski võtmine oleks mõistlik.
Balti võlakirjaturul ei pruugi see seos aga alati nii kiiresti toimida.
Kohalike emissioonide mahud on sageli väikesed ja paljude Eesti investorite jaoks on kodumaise ettevõtte võlakirja märkimine lihtsam ning tuttavam kui rahvusvahelisele võlakirjaturule investeerimine. Seetõttu võivad kohalikud emissioonid saada täis ka olukorras, kus sama või võrreldava riskiga rahvusvahelistelt võlakirjadelt on võimalik saada paremat tootlust.
Avaron on näiteks ostnud fondidesse LHV rahvusvahelisi võlakirju, mille tootlus on olnud atraktiivsem kui kohalikul turul kaubeldavatel LHV võlakirjadel. See näitab, miks tasub investoril enne kohaliku emissiooni märkimist alati küsida: millist tootlust pakuvad mulle sama riskitaseme juures alternatiivid?
Oluline on aru saada ka, et USA või Saksamaa 30-aastaste võlakirjade tootluse tõus ei tähenda automaatselt, et kolmeaastase Balti ettevõtte võlakirja intress peaks sama palju tõusma.
Kõrgemad intressid mõjutavad ka aktsiaid
Intressimäärad ei ole ainult võlakirjainvestori teema. Need mõjutavad ka seda, kui atraktiivseks investor aktsiaid peab.
Nullintresside ajal võis 4–5% dividenditootlus tunduda väga atraktiivne. Kui aga madala riskiga võlakirjalt on võimalik teenida näiteks 3%, muutub võrdlus teistsuguseks.
Aktsiainvestor võtab oluliselt rohkem riski ning seetõttu peaks ta ootama ka kõrgemat võimalikku tootlust.
Kõrgem intress mõjutab ettevõtteid ka otseselt. Kui ettevõte kasutab oma tegevuse finantseerimiseks laenu, suureneb intressikulu ja väheneb muu võrdsena kasum. Mida suurem on ettevõtte võlakoormus, seda tundlikum on ta intressimäärade muutuse suhtes.
Samas ei mõju kõrgemad intressid kõikidele ettevõtetele ühtemoodi.
Pankade ja kindlustusettevõtete jaoks võivad mõõdukalt kõrgemad intressid olla isegi positiivsed. Pankade intressitulud suurenevad ning kasumlikkus võib paraneda. See kehtib siiski ainult seni, kuni majandus püsib tugev. Kui intressid tõusevad nii palju, et põhjustavad majanduslanguse ja ettevõtete makseraskused, hakkavad kasvama pankade krediidikahjud.
Praegune olukord, kus lühiajalised intressid on tõusnud mõõdukalt, on pankadele ja kindlustusettevõtetele pigem kerge taganttuul kui probleem.
Kinnisvara on intresside suhtes eriti tundlik
Kõrgemate intresside mõju on kõige otsesemalt tunda kinnisvaras.
Madalate intresside perioodil oli Eesti investorite seas väga populaarne osta kortereid üüritulu teenimiseks. Kui riigivõlakirjade tootlus oli nullilähedane või isegi negatiivne, tundus umbes 5% üüritootlus atraktiivne.
Täna on olukord teistsugune. Riskivabad intressimäärad on 3% lähedal, kuid Tallinna korterite üüritootlused ei ole samas ulatuses paranenud. Investor peab seega küsima, kas kinnisvaraga kaasnev väiksem likviidsus, haldamine ja muud riskid on tänase tootluse juures piisavalt kompenseeritud.
See muudab investori jaoks alternatiivide võrdlust ning aitab selgitada, miks on osa investoreid hakanud kinnisvara asemel rohkem võlakirjade poole vaatama
Kõrgemad intressid mõjutavad ka kinnisvaraarendajaid. Kodulaenud muutuvad kallimaks, inimeste ostuvõime väheneb ning projektide finantseerimise hind tõuseb. Baltikumis ja mujal Euroopas vähenes uute eluasemete ehitus pärast 2022. aasta intressi- ja ehituskulude tõusu järsult.
Pärast 2024. aasta intressilangust on Euroopa kinnisvaraarenduses näha kerget taastumist. Tänavune mõõdukas intressitõus ei ole seda pilti seni fundamentaalselt muutnud.
Kõrgema inflatsiooniga saavad paremini hakkama tugevad ettevõtted
Pikemas perspektiivis ei tähenda kõrgem inflatsioon ettevõtete jaoks ainult kõrgemaid kulusid.
Seda võib vaadelda ka vastupidi. Inflatsioon tähendab seda, et ettevõtted tõstavad ise pakutavate toodete ja teenuste hindasid. Ettevõtted, kellel on tugev turupositsioon ja hinnastamisvõime, saavad kõrgemad kulud klientidele edasi anda.
Kui ettevõtte käive ja kasum aja jooksul kasvavad, peaks suurenema ka ettevõtte õiglane väärtus.
Kõik ettevõtted ei ole aga võrdses positsioonis. Ettevõte, mille kliendid lähevad väikese hinnatõusu järel konkurendi juurde, on inflatsiooni suhtes palju haavatavam kui ettevõte, kelle toode või teenus on kliendile oluline ja raskesti asendatav.
Seetõttu muutub kõrgemate intresside ja inflatsiooni keskkonnas veelgi olulisemaks ettevõtte kvaliteet – tugev bilanss, madal või mõistlik võlakoormus ning võime oma hindu tõsta.
Kas investor peaks oma portfelli muutma?
Turu praeguse hinnangu järgi võivad euroala baasintressid tõusta aasta lõpuks umbes 2,6% ja järgmise aasta suveks 2,8% juurde.
See oleks märksa väiksem muutus kui 2022.–2023. aasta intressitõusutsüklis, mil euroala baasintress liikus –0,5% juurest 4%ni.
Kergelt tõusvate intresside keskkonnas võivad ujuva intressimääraga võlakirjad olla investorile atraktiivsemad, sest nende intress liigub turuintressidega kaasa. Kuna praegu oodatav lühiajaliste intresside tõus on suhteliselt väike, peaks selle negatiivne mõju fikseeritud intressiga võlakirjade hindadele jääma samuti mõõdukaks. Näiteks 8% kupongiga 4-aastase võlakirja hind peaks 0,5% turuintresside tõusu korral langema kõigest 1,7%, ehk võrdne kõigest 2,5 kuu kupongimaksetega. Lisaks tuleb mainida, et baasintresside tõus ligikaudu 2,8%ni on täna suuresti juba kajastatud ka võlakirjade hindades ehk investorid saavad juba kasu kõrgematest intressiootustest. Pikajalise investori jaoks on tihti olulisem olla turul investeeritud ja lasta liitintressil teha oma töö, kui püüda igat väiksemat turuliikumist ajastada.
Suurem küsimus on pikaajaliste intresside tõus ja investori portfelli pikaajaline positsioneering. Kui kõrged pikaajalised intressid peegeldavad maailma, kus inflatsioon ja riikide võlakoormus jäävad varasemast kõrgemaks, ei pruugi lihtsalt raha kontol või deposiidis hoidmine pakkuda investorile pikaajaliselt piisavat kaitset raha ostujõu vähenemise vastu. Raha ostujõu säilitamiseks tasub investoril täna vaadata kõrgemat tootlust pakkuvate varaklasside poole.