Raha kontol – kas valida deposiit või võlakirjad?
Paljudel eraisikutel ja ettevõtetel seisab täna raha pangakontol või deposiidis. See on mõistlik lahendus rahale, mida võib lähiajal vaja minna. Kui investeerimishorisont on aga vähemalt 1,5–2 aastat, tasub küsida, kas osa sellest rahast võiks teenida kõrgemat tootlust.
Avaroni Võlakirjafond investeerib Euroopa ettevõtete kõrge tootlusega võlakirjadesse. Uusi võlakirju emiteeritakse praegu valdavalt 6–10% tootluse juures ning Avaroni Võlakirjafondi portfelli aastatootlus tähtajani on 8,4% ja jooksev tootlus 8,1%. Ajaloolises võrdluses on need atraktiivsed tasemed.
Mida investor deposiidil oodates kaotab?
Intressimäärade tõusu ootus võib tekitada kiusatuse võlakirjadesse investeerimisega oodata. Loogika tundub lihtne: kui intressimäärad veel tõusevad, langevad olemasolevate võlakirjade hinnad ja hiljem võib olla võimalik investeerida veel kõrgema tootlusega.
Ootamisel on aga oma hind. Investor loobub tänasest kõrgest intressitulust lootuses tabada tulevikus veel paremat sisenemishetke.
Kui võlakirjaportfell pakub üle 8% aastast jooksvat tootlust, loob see arvestatava puhvri intressimäärade võimaliku tõusu vastu. Võlakirjade hinnad võivad intresside tõustes küll langeda, kuid samal ajal teenib investor intressitulu. Kui raha teenib samal ajal näiteks 2% deposiidil, võib tootluse erinevus olla märkimisväärne.
Seetõttu tasub võlakirjainvesteeringu puhul vaadata kogutootlust, mitte ainult seda, mis võib juhtuda võlakirjade hinnaga juhul, kui intressimäärad veel tõusevad.
Tänane olukord erineb 2022.–2023. aastast
Meie hinnangul erineb praegune olukord oluliselt 2022.–2023. aasta intressitõusutsüklist. Toona tõusis euroala baasintressimäär –0,5%-lt 4%-ni. Täna on intressimäärade lähtekoht oluliselt kõrgem ning turud ootavad märksa väiksemat tõusu. Lisaks on oluline osa oodatavast intressitõusust juba võlakirjade hindadesse ja tootlustesse sisse arvestatud.
Ka inflatsioonikeskkond on väga erinev. Kui Euroopa Keskpank 2022. aastal esimest korda intressimäärasid tõstis, oli euroala inflatsioon 8,9%. Isegi intressimäärade tipus püsis inflatsioon veel üle 4%. Täna on euroala inflatsioon 2,9%, mistõttu on vajadus sama ulatusliku intressitõusutsükli järele oluliselt väiksem.
See ei tähenda, et intressimäärade edasise tõusu risk oleks kadunud. Küll aga ei saa tänast olukorda üks ühele võrrelda eelmise järsu intressitõusutsükliga.
Kuidas maandame Avaroni Võlakirjafondis intressiriski?
Praeguses keskkonnas on oluline valida võlakirju hoolikalt ning hoida portfelli intressiriski kontrolli all.
Avaroni Võlakirjafondi portfellist on 23% investeeritud ujuva intressimääraga võlakirjadesse ning veel 26% fikseeritud intressimääraga võlakirjadesse, mille intress muutub hiljem ujuvaks. Ujuva intressiga võlakirjade puhul suureneb intressimäärade tõustes ka investorile makstav kupong, mis aitab vähendada portfelli tundlikkust intressimäärade muutuste suhtes.
Fondis on enam kui 80 ettevõtte võlakirjad. Atraktiivseid investeerimisvõimalusi leiame eelkõige Baltikumist ja Skandinaaviast, kus väiksemad emissioonimahud ja krediidireitingute puudumine hoiavad sageli suured rahvusvahelised investorid eemal.
Kõigi investeeringute puhul analüüsime põhjalikult ettevõtte ärimudelit, rahavoogu, võlakoormust ning võimekust oma kohustusi täita. Avaron ja Avaroni fondijuhid on ka ise fondi suurimad investorid.
Võlakirjafond ei ole deposiit
Kõrgema tootlusootusega kaasneb ka kõrgem risk. Pangahoiusel on fikseeritud intress ning hoiustele kehtib seaduses sätestatud ulatuses hoiuste tagamise süsteem. Võlakirjafondi tootlus seevastu ei ole garanteeritud ning fondiosaku hind võib kõikuda.
Seetõttu ei ole võlakirjafond meie hinnangul sobiv koht rahale, mida võib vaja minna juba mõne kuu pärast. Kui investeerimishorisont on lühem kui 1,5–2 aastat, võib pangahoius olla mõistlikum valik. Võlakirjade hinnad võivad lühiajaliselt langeda ning investor võib olla sunnitud oma investeeringu realiseerima ebasoodsal hetkel.
Vähemalt 1,5–2-aastase investeerimishorisondi puhul jõuab võlakirjadelt teenitav intressitulu paremini tasandada lühiajaliste hinnakõikumiste mõju.
Kellele võiks Avaroni Võlakirjafond sobida?
Fond võib olla huvitav investorile, kes soovib oma rahalt kõrgemat tootlust kui pangahoiuselt ning on valmis selle nimel võtma ka suuremat riski. Samuti võib fond sobida investorile, kes soovib aktsiaturust stabiilsemat investeeringut – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjade pikaajaline tootlus on olnud võrreldav Euroopa aktsiaturgude tootlusega, kuid võlakirjade hinnakõikumised on olnud väiksemad.
Eraisiku jaoks võib see olla näiteks raha, mida kogutakse mõne suurema tulevase ostu jaoks, kuid mida lähima paari aasta jooksul vaja ei lähe. Ettevõtte jaoks võib fond olla üks võimalus investeerida vaba kapitali, mida ei ole plaanis lähiajal äritegevuses kasutada.
Fondiosakuid saab osta ja müüa igal pangapäeval ning osakute müügi korral laekub raha üldjuhul pangakontole kolme-nelja tööpäeva jooksul.
Kas oodata või panna raha tööle?
Kui raha võib lähiajal vaja minna, on pangahoiusel oma selge roll. Kui investeerimishorisont on aga vähemalt 1,5–2 aastat, tasub meie hinnangul kaaluda, kas deposiidil ootamine on parim lahendus.
Avaroni Võlakirjafondi portfelli aastatootlus tähtajani on täna 8,4% ja jooksev tootlus 8,1%. Need tootlused ei ole garanteeritud ning fondi osaku hind võib kõikuda, kuid praegused võlakirjade tootlustasemed pakuvad meie hinnangul pikaajalisele investorile atraktiivset võimalust.
Küsimus ei ole seega ainult selles, kas intressimäärad võivad veel tõusta. Sama oluline on küsida: kui kaua kavatsen raha investeerida ja kui palju võimalikku tootlust jääb teenimata ajal, mil raha deposiidil paremat sisenemishetke ootab?
Intressimäärade tõusu mõjust aktsiatele, võlakirjadele ja kinnisvarale saad lähemalt lugeda ka meie blogipostitusest „Riigivõlakirjade intressid tõusevad – kuidas mõjutab see aktsiaid, võlakirju ja kinnisvara?“.
