Avaron Äripäeva raadios: mida osta Balti börsilt?
Avaroni Balti turgude analüütik Silver Schmeiman rääkis Äripäeva Investor Toomas tunnis, missugused Baltikumi ettevõtted on täna kõige huvitavamad.
Kuula saadet siin (tellijale avatud):
https://www.aripaev.ee/saated/2026/08/18/avaroni-analuutik-lahkas-balti-borsi-aktsiaid-tallinki-dividend-ei-pruugi-pusida
Avaroni analüütik Schmeiman vaatab Eesti pankadest praegu tugevama pilguga Coop Panga poole, Tallinki investeerimistees põhineb tema hinnangul eelkõige dividendil ning Merko rekordilise tellimusportfelli kõrval tasub tähele panna uute projektide madalamaid marginaale. Huvitavaid, kuid erineva riskiprofiiliga ettevõtteid leiab ka Läti ja Leedu börsilt.
Äripäeva raadiosaates „Investor Toomase tund“ rääkis Schmeiman, kuidas Avaronis ettevõtteid analüüsitakse ning millise pilguga vaatab ta praegu Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil noteeritud ettevõtteid. Analüütiku laualt käisid läbi LHV, Coop Pank, Tallink, Tallinna Sadam, Merko Ehitus, Indexo, Eleving Group ja Artea pank.
Coop Pank jättis Eesti pankadest tugevama mulje
Eesti pankadest jäi Schmeimanile viimaste tulemuste põhjal tugevama muljega meelde Coop Pank. Pank on suutnud kasvatada laenuportfelli ja hoida samal ajal kulud kontrolli all.
LHV tulemusi mõjutavad praegu nii laenude allahindlused, võrdlusbaas kui ka käimasolevad investeeringud. Schmeiman näeb LHV puhul siiski pikemat kasvulugu ning rõhutas, et pank on praegu faasis, kus tulevase kasvu nimel tehakse suuri muudatusi ja investeeringuid.
Kui Schmeiman peaks praegu Balti börsi investeerimisvõimaluste vahel valima, kalduks tema eelistus just panganduse poole ning kahe Eesti panga võrdluses peab ta hetkel tugevamaks kandidaadiks Coop Panka.
Tallinki investeerimistees on täna eelkõige dividend
Tallinki puhul ei näe Schmeiman praegu peamise investeerimisargumendina kiiret kasvu. „Tallinki puhul on peamine argument dividend,“ märkis ta saates.
Samas tasub investori jaoks küsida, kui jätkusuutlik on senine dividenditase pikemas perspektiivis. Selle hindamiseks tuleb vaadata ettevõtte rahavoogu, laenumakseid ja tulevasi investeerimisvajadusi. Kõrge dividenditootlus on atraktiivne ainult juhul, kui ettevõte suudab väljamakseid jätkusuutlikult rahastada.
Tallinna Sadama puhul tõi Schmeiman probleemidena esile nõrgemad kauba- ja reisijamahud ning kulusurve. Üheks olulisemaks tulevikuvõimaluseks peab ta sadama kinnisvaraarenduse käivitumist.
Merko rekordilise tellimusportfelli taga on ka küsimärke
Merko Ehituse puhul on pilt mitmetahulisem.
Ettevõtte tellimusportfell on kasvanud rekordilise 836 miljoni euroni, mis annab tulevaste perioodide tuludele hea nähtavuse. Samas pärineb suur osa uutest tellimustest infrastruktuuriprojektidest, mille marginaalid on madalamad.
Teisel poolaastal võivad tulemusi seevastu toetada kõrgema marginaaliga korteriarendused. Rohkem objekte peaks valmima ja müüki jõudma, mis võib parandada ettevõtte kasumlikkust.
Seega ei piisa Merko puhul ainult rekordilise tellimusportfelli vaatamisest – investori jaoks on sama oluline see, millise kasumlikkusega need tellimused realiseeritakse.
Lätist ja Leedust leiab vähem tuntud võimalusi
Riia ja Vilniuse börsilt tõi Schmeiman välja mitu Eesti investorile ehk vähem tuttavat ettevõtet.
Lätis on üks huvitavamaid lugusid kiiresti kasvav Indexo. Pensionifondide ärist alguse saanud ettevõte on laienenud pangandusse, kuid pole veel kasumlik. See tähendab investorile korraga nii kasvupotentsiaali kui ka suuremat ebakindlust.
Eleving Groupi puhul meeldivad Schmeimanile ettevõtte kasvunumbrid, kuid investor peab arvestama suuremate krediidi- ja valuutariskidega.
Leedu Artea panga puhul lisab investeerimisloole põnevust Tesoneti võimalik osaluse suurendamine. Sellega võib kaasneda ka ülevõtmispakkumise võimalus.
Need näited illustreerivad hästi, miks tasub Balti börsi vaadata laiemalt kui ainult Tallinna börsi enim kaubeldud ettevõtted. Võimalusi leidub kogu regioonis, kuid ettevõtete kasvuväljavaated, riskid ja aktsiate likviidsus võivad olla väga erinevad.
Avaronis algab ettevõtte analüüs numbritest
Saates rääkis Schmeiman ka sellest, kuidas Avaronis ettevõtte analüüsimine praktikas käib.
„Ma alustan numbritest,“ kirjeldas ta oma lähenemist.
Esimesena lähevad analüütiku töölauale ettevõtte finantsnäitajad. Vaadatakse muu hulgas käibe ja kasumi kasvu, kapitali tootlust ning seda, kuidas ettevõte on erinevates majandustsüklites hakkama saanud.
Numbrid on aga alles analüüsi algus.
Seejärel tuleb mõista ettevõtte ärimudelit, konkurentsipositsiooni ja juhtkonda. Oluliseks infoallikaks peab Schmeiman ka ettevõtete tulemuste avaldamisele järgnevaid juhtkonna kõnesid. Nendest võib sageli saada ettevõtte olukorra ja tulevikuplaanide kohta infot, mida kirjalikust majandusaruandest ei leia.
Selline lähenemine aitab eristada ettevõtet, mille üks kvartal näeb hea välja, ettevõttest, millel on eeldused kasvatada väärtust pikema aja jooksul.
Balti börsi suurim probleem on likviidsus
Balti turu üheks suurimaks puuduseks peab Schmeiman vähest likviidsust.
„Likviidsus on kõige suurem probleem,“ võttis ta olukorra kokku.
Jaeinvestori jaoks ei pruugi see alati olla määrav, sest investeeritavad summad on tavaliselt väiksemad. Institutsionaalse investori jaoks muutub likviidsus aga kiiresti üheks keskseks küsimuseks.
Kui fond soovib ettevõttesse investeerida miljoneid eurosid, peab olema võimalik piisavalt suur positsioon mõistliku hinnaga üles ehitada ning vajadusel ka müüa. Väikese vabalt kaubeldava aktsiate hulga ja madala päevakäibega ettevõttes võib see olla keeruline isegi siis, kui ettevõte ise tundub fundamentaalselt atraktiivne.
Seetõttu ei piisa professionaalse investori jaoks ainult küsimusest, kas ettevõte on hea ja aktsia mõistliku hinnaga. Sama oluline on küsida, kas sellesse ettevõttesse on üldse võimalik investeerida piisavalt suures mahus.
Balti börsilt leiab Schmeimani hinnangul huvitavaid ettevõtteid nii Tallinnast, Riiast kui Vilniusest. Praegu paistab talle sektoritest enim silma pangandus ning Eesti pankadest on viimaste tulemuste põhjal jätnud tugevama mulje Coop Pank. Üksikute ettevõtete valimisest veelgi olulisem on aga analüüsida, milline kasv ja kasumlikkus on tänase aktsiahinna sisse juba arvestatud – ning millise riski võtab investor selle tootluse saamiseks.
Foto: Liis Treimann
Loe lähemalt Avaroni fondide kohta:
- Avaroni Võlakirjafond – investeerib kõrge tootlusega võlakirjadesse
- Avaroni Privaatportfelli Fond – investeerib kõrge tootlusega võlakirjadesse ja aktsiatesse
- Avaron Areneva Euroopa Aktsiafond – investeerib areneva Euroopa piirkonna aktsiaturgudele
- Avaroni Kasvuettevõtete Fond – investeerib kiirelt kasvavatesse ja dünaamilise juhtkonnaga börsifirmadesse areneva Euroopa piirkonnas
