Balti börsi dividendiaktsiad: kes on parimad dividendilehmad?
Silver Schmeiman, Avaroni portfellihaldur
Balti börsi dividendiaktsiad pakuvad investoritele kohati atraktiivset dividenditootlust, kuid kõrge tootlus üksi ei näita, kas ettevõte on hea dividendimaksja. Samas dividendi maksmine ei tähenda tingimata, et tegemist on klassikalise dividendiaktsiaga – Balti börsil leidub ka kasvavaid ettevõtteid, mis suunavad osa teenitud kasumist aktsionäridele. Dividendide puhul on aga üks konks: möödunud aasta väljamakse on teada, järgmise aasta oma enamasti mitte. Seetõttu ei tasu ettevõtteid hinnates vaadata üksnes eelmise aasta dividenditootlust ja valida tabelist kõige suuremat numbrit. Olulisem on mõista, kust ettevõte dividendi maksmiseks raha saab, kui suure osa teenitud rahast vajab ta ise oma äri kasvatamiseks ning kui jätkusuutlik võiks senine väljamakse olla.
Mida Balti börsi dividendiaktsiate puhul vaadata?
Mõne ettevõtte puhul annab dividendivõimest päris hea pildi puhaskasum, kapitalimahukamate ettevõtete puhul tuleb vaadata pigem vaba rahavoogu. Pankade puhul lisanduvad kapitalinõuded ning mõnel juhul mõjutavad dividendipoliitikat ka suuraktsionäri huvid. Kasvuettevõtte puhul võib aga olla täiesti mõistlik, et suurem osa teenitud rahast investeeritakse tagasi ettevõttesse ning dividend moodustab investori oodatavast kogutootlusest vaid väiksema osa.
Vaatasin selle pilguga üle Balti börsi tuntumad ettevõtted. Mõne puhul on järgmise aasta väljamakse üsna hästi ette aimatav, mõnel on ruumi positiivseks üllatuseks ning mõne senise helde dividendimaksja puhul tasuks ootustega ettevaatlikum olla.
Ignitis – suuri üllatusi pole oodata
Ignitise puhul on investori elu suhteliselt lihtne. Ettevõtte dividendipoliitika on väga selgelt määratletud ja sellest on aastaid kinni peetud. Praegusel strateegiaperioodil 2026–2029 peab dividend kasvama vähemalt 3% aastas. Selle aasta eest tähendab see poliitika järgi 1,41 euro suurust dividendi aktsia kohta ehk praeguse aktsiahinna juures ligikaudu 6,5% dividenditootlust.
Dividend võiks põhimõtteliselt kasvada ka kiiremini, kuid senist trendi ning Ignitise suuri investeerimisvajadusi, eriti võrguäris, arvestades ei pea ma seda kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks.
Turu praegune konsensus ootab Ignitiselt veidi üle 200 miljoni euro suurust puhaskasumit. See tähendaks ligikaudu 50% väljamaksemäära. Kui ettevõte seoks tulevikus dividendipoliitika rohkem raamatupidamisliku kasumiga, võiks see dividenditootlust pigem toetada. Ignitise sarnased kommunaalettevõtted jagavad tavaliselt aktsionäridele üle poole kasumist, eeldusel et rahavoog seda võimaldab.
Ignitise puhul pole seega kõige huvitavam küsimus, kas dividend tuleb, vaid pigem see, kas tulevikus võiks dividend kasvada kiiremini kui lubatud 3%.
Coop Pank – kasumi kasv võiks jõuda ka dividendidesse
Coop Panga puhul sõltub dividend suuresti sellest, milliseks kujunevad teise poolaasta laenukahjumid. Seni on panga aasta olnud tugev. Esimese poolaasta maksueelne kasum kasvas aastaga 9% ning kaheksa kuu kokkuvõttes juba 13%. Coop Panga dividendipoliitika näeb ette brutoväljamakse koos dividendi tulumaksuga 25% ulatuses maksueelsest kasumist. Netodividendina tähendab see keskmiselt umbes 22% puhaskasumist.
Praeguste numbrite juures peaks maksueelne kasum aasta viimasel neljal kuul kukkuma ligi 30%, et selle aasta dividend aastases võrdluses ei kasvaks või isegi langeks. Seda on praegu raske baasstsenaariumiks pidada. Nimelt Coop Panga krediidiportfell pole seni olulisi halvenemise märke näidanud ning praegune intressikeskkond soosib pigem eelmisest aastast tugevamat aasta lõppu.
Kui kaheksa kuu tulemus aastale ümber arvutada, võiks dividend olla umbes 7 senti aktsia kohta. See tähendaks ligikaudu 7% dividendikasvu ja praeguse aktsiahinna juures umbes 3% dividenditootlust. Pankade puhul tuleb siiski alati arvestada regulatiivse kapitali nõuetega, mis võivad väljamakset mõlemas suunas mõjutada. Praeguse seisu ja kasvutempo juures on Coop Pank aga dividendipoliitika täitmiseks piisavalt hästi kapitaliseeritud.
Tallink – kas 6 senti on jätkusuutlik
Tallink on dividendide seisukohalt märksa keerulisem juhtum. Ettevõte ei maksnud aastatel 2019–2022 üldse dividendi, kuid on alates 2023. aastast jaotanud aktsionäridele 6 senti aktsia kohta. See on isegi rohkem kui ettevõtte dividendipoliitikas ette nähtud 5 senti.
Kui vaadata ainult puhaskasumit, võib tunduda, et Tallink on viimastel aastatel maksnud dividendi rohkem, kui tulemused lubaksid. Tallinki puhul pole puhaskasum aga kõige parem mõõdik, sest laevandus on väga kapitalimahukas ning ettevõtte kasumiaruandes on suur mitterahaline amortisatsioonikulu. Seetõttu vaatan pigem vaba rahavoogu: kui palju jääb äritegevuse rahavoost alles pärast investeeringuid, intresse ning laenude ja liisingute põhiosa tagasimakseid.
Viimase 12 kuu äritegevuse rahavoog on olnud suurusjärgus 140 miljonit eurot. Investeeringud on olnud umbes 30 miljonit, liisingumaksed 17 miljonit, intressikulu 18 miljonit ning tänavused eeldatavad laenude põhiosamaksed umbes 55 miljonit eurot. Nii jääb vabaks ligikaudu 20 miljonit eurot. 6-sendine dividend nõuaks aga umbes 44 miljoni euro suurust väljamakset.
Viimastel aastatel on rahavoogu tugevalt toetanud laevastiku vähendamine ja laevade müük. Tänavu sellist tuge oodata ei ole. Teise kvartali lõpus oli Tallinkil küll ligi 40 miljonit eurot raha ning dividendi saaks põhimõtteliselt finantseerida ka täiendava laenuga, sest bilanss võimaldaks seda. Küsimus on pigem selles, kas praeguses intressikeskkonnas oleks see mõistlik.
Lisaks maksab Tallink rohkem nii kütuse kui süsinikukvootide eest. Ettevõte üritab kulusid klientidele edasi kanda, kuid reisijamahud on endiselt nõrgad ning kõrgem elukallidus ja intressid survestavad turismi.
Seega ei võtaks ma 6-sendise dividendi (9% dividenditootlust) kordumist iseenesestmõistetavana. Samas tuleb arvestada, et tegemist on viimase 12 kuu põhjal tehtud arvutusega ning teine poolaasta võib pilti veel oluliselt muuta.
TKM Grupp – ajalooliselt tugev dividend, kuid rahavoog tekitab küsimusi
TKM Grupi puhul kehtib osaliselt sama loogika mis Tallinki puhul. Ka siin on suur amortisatsioonikulu ning dividendi hindamisel tasub puhaskasumi kõrval vaadata tegelikku rahavoogu. Ettevõttel puudub konkreetne dividendipoliitika. Väljamakse sõltub kapitalivajadusest, kapitalistruktuurist ja loomulikult ka põhiaktsionäride ootustest.
Viimasel viiel aastal on TKM Grupp maksnud 0,60–0,72 eurot dividendi aktsia kohta, mis on tähendanud umbes 6–7% dividenditootlust. Eelmise aasta 0,60-eurose dividendi kordamine nõuaks umbes 31 miljoni euro suurust brutoväljamakset.
Praegune ettevõtte rahavoog pärast intresside ja liisingumaksete tasumist sellist väljamakset hästi ei toeta. Viimastel aastatel on dividendide maksmist võimaldanud osaliselt võlakoormuse kasv ning Lätis müüdud investeeringutest saadud raha. Samal ajal oli TKM Grupi netovõla ja EBITDA (kulumieelne ärikasum) suhe teise kvartali lõpus viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel.
Jaekaubanduse mahud on jätkuvalt nõrgad ning tulemusi survestavad nii konkurents kui ärikulude kasv. Seetõttu ei oleks väiksem dividend minu jaoks üllatus.
Apranga – tugevad tulemused annavad põhjust optimismiks
Aprangal puudub samuti fikseeritud dividendipoliitika, kuid praktikas on ettevõte olnud väga stabiilne dividendimaksja. Üks oluline erinevus võrreldes TKM Grupiga on bilanss. Apranga on võlavaba ning ettevõtte ainsad finantskohustused on IFRS 16 alusel kajastatavad kaupluste rendikohustused. Kuigi need kajastuvad kasumiaruandes osaliselt intressikulu ja amortisatsioonina, võib neid sisuliselt vaadata pigem äritegevuse kuludena. Seetõttu on Apranga puhul puhaskasum dividendi hindamiseks päris hea näitaja.
Keskmiselt on ettevõte jaotanud aktsionäridele umbes 90% puhaskasumist. Tänavused tulemused annavad põhjust optimismiks. Esimese poolaasta käive kasvas 9% ja puhaskasum 23%. Augustis tegi Apranga oma ajaloo parima müügikuu: käive ületas 40 miljonit eurot ja kasvas aastaga ligi 19%. See annab mõningast kindlust, et ka teine poolaasta võiks tulla tugev. Seetõttu võiks dividend olla eelmise aasta 0,27 euroga sarnane või isegi kõrgem, mis annaks dividenditootluseks 7%.
Telia Lietuva – tugev rahavoog ja väga väike võlakoormus
Telekomidele omaselt on Telia Lietuva olnud ajalooliselt hea dividendiaktsia. Osaliselt on helded väljamaksed olnud kasulikud ka Rootsi emaettevõttele kapitali jaotamisel. Viimasel viiel aastal on Telia Lietuva maksnud aktsionäridele keskmiselt umbes 85% puhaskasumist ning pakkunud 5–6% dividenditootlust. 2024. aastal muudetud dividendipoliitika lubab jaotada kuni 100% puhaskasumist või 80% vabast rahavoost, tingimusel et netovõla ja EBITDA (kulumieelne ärikasum) suhe jääb pärast väljamakset alla 1,5 korra. Praegu on ettevõttel selleks palju ruumi. Teise kvartali lõpus oli netovõla ja EBITDA suhe kõigest 0,3 korda.
Samal ajal on Telia muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja vähendanud töötajate arvu umbes viiendiku võrra. Esimese poolaasta müügitulu kasvas 7%, puhaskasum 15% ning vaba rahavoog 13%. Põhiäri toetavad kasvavad andmemahud ja nõudlus IT-teenuste järele. Lisaks on Leedu pensionireform toetanud elektroonikakulutusi. Tugevate tulemuste, hea rahavoo ja madala võlakoormuse kombinatsioon võiks toetada ka kõrgemat dividendi.
Artea Banka – madalam dividend, kuid aktsia tagasiostud lisavad teise mõõtme
Artea on lubanud maksta aktsionäridele vähemalt 50% raporteeritud puhaskasumist ning täiendada kapitali tagastamist aktsiate tagasiostuprogrammidega. Siin tuleb aga tähelepanelikult vaadata, millisest kasumist räägitakse.
Brändivahetus, panga IT-platvormi migratsioon ja peakontori kolimine on viimastel aastatel toonud hulgaliselt ühekordseid kulusid. Seetõttu avaldab pank nii IFRS-i järgi raporteeritud kui juhtkonna kohandatud puhaskasumit. Esimesel poolaastal on nende kahe näitaja vahel suur erinevus. Teises kvartalis hinnati Leedu pensionireformi tõttu ühekordselt alla immateriaalset vara. Selle tulemusena on raporteeritud puhaskasum aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra väiksem, kuigi kohandatud kasum on püsinud enam-vähem samal tasemel. Kuna dividend arvutatakse raporteeritud kasumist, tähendab see selle aasta jaoks väiksemat dividendipotentsiaali.
Samas on panga kapitaliseeritus väga tugev ning aktsionäridele luuakse väärtust ka teist teed pidi. Euroopa Keskpank on andnud heakskiidu aktsiate tagasiostuprogrammile, mille raames võib pank tagasi osta kuni 2% aktsiakapitalist. Dividend pole seega ainus viis, kuidas ettevõte saab aktsionäridele kapitali tagastada.
Tallinna Sadam – kas riigieelarve aitab dividendi hoida
Tallinna Sadama esimene poolaasta oli kulusurve tõttu keeruline ning puhaskasum on praegu eelmise aasta tulemusest ligikaudu 40% madalam. Üksnes seda numbrit vaadates võiks järeldada, et ka dividend peaks tugevalt langema. Rahavoogude pilt on aga parem. Kasumit on vähendanud muu hulgas ühekordsed eraldised ja suurem amortisatsioonikulu. Lisaks on tänavune investeeringute maht oluliselt väiksem, mis toetab vaba rahavoogu.
Tallinna Sadama dividendipoliitika näeb ette vähemalt 70% puhaskasumi jaotamise. Samas on ettevõte nõrgematel aastatel ajalooliselt hoidnud dividendi stabiilsena ning maksnud välja ka 100% kasumist või isegi rohkem.
Praegune kasumidünaamika räägiks madalama dividendi kasuks. Rahavoog ja väiksemad investeeringud räägivad aga teist keelt. Kui lisada siia ka riigieelarve vajadused, tundub eelmise aastaga samal tasemel dividendi hoidmine täiesti realistlik stsenaarium, mis tähendaks tänase aktsiahinna juures 6% dividenditootlust.
Merko Ehitus – rekordiline tellimusteraamat ei tähenda rekorddividendi
Merko puhul on dividendiprognoosi tegemine praegu paras väljakutse. Ettevõtte dividendipoliitika näeb ette 50–70% puhaskasumi jaotamist. Viimastel aastatel on väljamaksemäär jäänud pigem selle vahemiku alumisse otsa, kuid kuna ettevõtte kasum on olnud väga tugev, on dividend sellest hoolimata kasvanud.
Merko teenib tavaliselt suure osa aastakasumist kolmandas ja neljandas kvartalis, kui toimuvad elamuarenduste müügid ja korterite üleandmised. Seetõttu on praegu veel vara aasta lõplikku dividendivõimet hinnata. Ühelt poolt on Merkol rekordiline tellimusteraamat, mis annab tulevasteks aastateks väga hea nähtavuse. Teiselt poolt vajab selle tellimusteraamatu täitmine palju käibekapitali. Lisaks räägib ettevõte järjest rohkem ehituse sisendhindade inflatsioonist. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul võib see tähendada madalamat marginaali ja väiksemat kasumit.
Oluline on ka see, et rekordiline tellimusteraamat koosneb pikemaajalistest projektidest. Seega ei jõua kogu selle maht kiiresti kasumiaruandesse, vaid kasum jaotub tõenäoliselt järgmiste aastate peale. Esimese poolaasta tulemusi arvestades oleksin tänavuse dividendi suhtes pigem konservatiivne.
LHV – eelmise aasta suur dividend oli pigem erand
LHV dividendipoliitika näeb ette 25–50% maksueelse kasumi jaotamist, kuid nagu pankade puhul ikka, sõltub tegelik väljamakse kapitalinõuetest ja kasvuvõimalustest. Eelmise aasta eest maksis LHV aktsionäridele bruto ligi 71 miljonit eurot ehk peaaegu 50% maksueelsest kasumist. Aasta varem oli väljamaksemäär aga vaid 21%, jäädes isegi alla dividendipoliitikas toodud vahemiku.
Eelmise aasta suur dividend oli osaliselt võimalik seetõttu, et LHV kapitaliseeritus oli vajalikust kõrgem. See võimaldas teha suurema väljamakse hoolimata sellest, et maksueelne kasum oli ligi 20% madalam.
Praeguseks on grupi kapitalistruktuur optimaalsem. Samal ajal on räägitud võimalikust uuele turule sisenemisest, mis nõuaks omakorda kapitali. Seetõttu pean eelmise aasta erakordselt kõrge dividendi kordumist pigem ebatõenäoliseks.
Dividenditootluse number on alles analüüsi algus
Kui nende ettevõtete vahel ühist nimetajat otsida, siis on see üsna lihtne: sama dividenditootluse numbri taga võivad olla täiesti erinevad lood.
Ignitise puhul annab kindlust väga selge dividendipoliitika. Coop Panga puhul toetab võimalikku dividendikasvu kasumi kasv. Apranga ja Telia Lietuva tugevuseks on hea äritegevus ja tugev bilanss. Tallinki ja TKM Grupi puhul tuleb aga küsida, kas ajalooliselt kõrget väljamakset toetab ka tänane rahavoog. Artea näitab omakorda, et investor ei peaks vaatama ainult dividendi, sest kapitali saab aktsionärile tagastada ka aktsiate tagasiostu kaudu. Merko puhul võib tugev äri tähendada head pikaajalist väljavaadet, ilma et see tingimata kohe järgmise aasta dividendiks muutuks.
Seetõttu ei otsiks ma Balti börsi parimat dividendiaktsiat lihtsalt kõige kõrgema dividenditootluse järgi. Palju olulisem on aru saada, kas dividend tuleb ettevõtte normaalsest äritegevusest ja rahavoost või kasutatakse selle maksmiseks varade müüki, olemasolevat raha või täiendavat võlga.
Kõrge dividend on tore. Veel parem on kõrge dividend, mida ettevõte suudab maksta ka järgmistel aastatel.
Analüüs põhineb 29. septembri 2026 seisuga avalikult kättesaadaval informatsioonil.
Soovid saada Avaroni fondijuhtide ja analüütikute värskeid turukommentaare, ettevõtete analüüse ja investeerimisideid? Liitu Avaroni uudiskirjaga.
